MyParadise: Palju õnne Yves Saint Laurent

Täna 1. augustil 2012a. oleks maailmakuulus moelooja saanud 76 aataseks. Sünnipäeva puhul tegime väikese kokkuvõtte tema põnevast elust ja lummavast loomingust.

Yves Henri-Donat Matthieu-Saint Laurent sündis 1.august 1936a.

Prantslasest YSL on meie arvates üks suurimatest disaineritest moe ajaloos.

Temale kuulub au naistele smokingu tutvustamise eest ning ta oli esimene disainer, kes kasutas oma moešoudel etnilisi modelle, sidudes nii Euroopa väliseid kultuure oma töösse.

Juba 18 aastaselt märgati tema annet ning teda tutvustati Christian Diorile. Diori hoole all sai YSL stiil küpsemaks ja rohkem märgatavamaks. Peale Diori surma said YSL Diori moemaja peadisaineriks, ise olles alles 21 aastane.

1958 aasta kevadine kollektsioon päästis Diori moemaja finantshävingust. Sirge joon tema loomingu tõusis rahvusvaheliseks kuulsuseks, mida hiljem tunti "trapets kleidina".

Teised lisad kollektsioonis olid kitsad õlad ja laienevad alaosad kleitidel. Samal ajal lühendas ta oma nime Saint Laurent'ile kuna rahvusvaheline ajakirjandus kurtis, et tema pikka sidekriipsuga nime olevat raske kirjutada.

1958 aasta sügiskollektsiooni ei võetud aga sama soojalt vastu nagu esimest kollektsiooni ning hilisemad kollektsioonid Dior'i moemajale nt. nagu alt kitsenev seelik ning biitnik mood sai ajakirjanduse poolt jõhkra kohtlemise osaliseks.

1960 aastal avastas YSL end Prantsuse ajateenijate nimekirjast, et sõdida Alzeeria Vabadusvõitluses. 20 päeva pärast ajateenistusse astumist sattus ta sõjaväehaiglasse stressi tõttu, mis tuli kaassõdurite piinamisest. Seal sai ta jahmatava uudise, et on Dior'i moemajast vallandatud. Pärast haiglast vabanemist 1960 aasta novembris kaebas ta Dior'i kohtusse lepingu rikkumise eest ning võitis kohtuasja.

Pärast kosumise perioodi rajas ta oma ettevõtjast partneri Pierre Bergé'ga moemaja. 1960-ndatest kuni 1970-ni tegi firma tuntuks sellised moesuunad nagu: beatnik look ; safari jakid nii meestele kui ka naistele ; kitsad püksid ; pikad kitsad kõrged saapad ning kõige tipuks 1966 aastal valminud väidetavalt kõige kuulsam naiste smoking "Le smoking".

YSL alustas ka ideed, et süvalaiendada 1920-date, 1930-date ja 1940-date siluettide kandmist. Samuti oli ta ka esimene Prantsuse moekunstnik kes tuli välja prêt-à-porter (ready-to-wear) kollektsiooniga.

Prêt-à-porter mood tõusis väga populaarseks ühiskonnas, kui ka kriitikute seas ning tõi YSL'ile ja Bergé kordi paremini raha sisse kui haute couture kollektsioon. YSL, kelle tervis oli ebakindel juba aastaid, muutus aina ebakindlamaks kuna oli sunnitud tegema kaks haute couture kollektsiooni ning kaks prêt-à-porter kollektsiooni aastas, hakkas aina rohkem alkoholi ning narkootikume tarvitama. Mõne moešou lõpus suutis ta vaevu poodiumil püsti seista ning modellid pidid teda toetama.

1983 aastal on YSL'il au olla esimene elusolev disainer kellel on isikunäitus New Yorki Metropolitan Museum of Art muuseumis.

Päras katastroofilist 1987 aasta prêt-à-porter moešoud New Yorkis, milles esitleti 100 000 dollari väärtuses kalliskividega kaunistatud vabaaja jakke, ning mõned päevad peale "Musta esmaspäeva" börsikrahhi, otsustas YSL anda vastutuse prêt-à-porter kollektsiooni tegemiseks oma assisdentidele. Kuigi kollektsioon oli edaspidi populaarne fännide seas, kuulutas ajakirjandus selle igavaks.

2001 aastal andis endine Prantsuse president Jacques Chirac YSL üle auaste ordeni Légion d'Honneur.

2002 läheb ta pensionile ning hakkab väga eraklikus, elades Normandies ja Marokos oma prantsuse buldogi Moujikiga.

YSL ja Bergé rajasid koos sihtasutuse Pariisi, et jälgida YSL moemaja ajalugu, kokku oli seal 15 000 eksemplari, neist 5000 olid riided.

YSL suri ajuvähki 1. juunil 2008 aastal oma Pariisi kodus. New York Times'i sõnul liitusid nad Bergé'ga mõni päev enne YSL surma Pacte civil de solidarité (PACS) liiduga, mis kaitseb samasooliste inimeste kooselu õigusi. Temast jäid maha ema ja õed, tema isa suri 1988 aastal.

Talle korraldati katolikud matused, St. Roch katolikus kirikus, Pariisis. Ta kremeeriti ning tema tuhk puistati laiali Maorkos asuvasse Majorelle aeda, mida ta külastas tihti inspiratsiooni saamiseks ning ka peidupaigana. Bergé lausus matustel : "Tean ka et ma ei unusta iial seda, mis ma võlgnen sulle ning ühel päeval ma ühinen sinuga Maroko palmide all".